Matsalu IX rattamaratoni rajakirjeldus

Regio kaardirakendusega Matsalu IX rattamaratoni rajakaart

Matsalu IX rattamaratoni rada kulgeb mitmekesisel maastikul – sõidetakse kruusateedel, loodusliku jõeluha serval, paepealsel karjamaal, vanadel teekohtadel, põldudel, metsaradadel ning väheke ka asfaltkattega kergliiklusteel. Rada on eelmistel aastatel Matsalus rattakrosse sõitnu ratturitele suures osas tuttav. Nagu eelmiselgi aastal kulgeb stardiring ning finišieelne 3,4 kilomeetrine ring Kirbla pangal jõudes Kirblast pärit loodusuurija Erik Kumari mälestuskivini.

Matsalu rattamaratonil starditakse ja finišeeritakse Kirblas.

Lühike rada pikkusega 20 kilomeetrit on kerge ja peaks olema jõukohanne enamikele harrastajatele. Vähem harjutanud peaksid valima vaid aeglasema sõidutempo.

Lühikesele rajale starditakse mäest alla, finišeerimisele vastupidises suunas ja tehakse Kirblas väike ühe kilomeetri pikkune ring, kus jõutakse taas võistluskeskusesse kus pealtvaatajad saavad sõitjatele kaasa elada. Edasi kulgeb rada lühikesel asfaltteelõigul ja kruusateedel, kuni jõutakse looduslikule luhateele, mis on ka raja üks raskemaid lõike. Järgnevalt on rada jällegi kruusateedel. Jõutakse Risti – Virtsu maanteeni, kus sõidetakse kraavipervel piki maanteed Kasari sillani. Kasari uue silla alt läbi tulles, möödutakse Kasari baarist ja pööratakse Kasari vana silla poole. Kunagi Euroopa pikima raudbetoonsilla kaarte alt läbi sõites jõutakse ülesjõge kuni piirkonna tuntud Kasari võitööstuse ujumiskohani ja sealt edasi piki jõge jällegi loodusmaastikul. Tagasi pöörates möödutakse vanast Kasari koolimajast ja jõutakse kergliiklusteele, mida mööda sõidetakse Kirblasse. Kirblas sõidetakse tunneli kaudu võistluskeskusesse, kus ootab ees 3,4 kilomeetri pikkune distantsi lõpuosa Kirbla panga loodusmaastikul.

Pika raja pikkus on sellel aastal 45 kilomeetrit. Rada on kuiv ja kiire. Väheke märjemaid lõike on vaid vana raudteetammi piirkonnas. Pikk rada stardib Kirblas, Matsalu rattamaratonil mäest alla, finišeerimisele vastupidises suunas. Kõigepealt sõidetakse distantsi finišiosaga ühtiv, Kirbla panga 3,4 kilomeetri pikkune ring tagurpidi!!!  Sõidetakse mööda ornitoloogi ja looduskaitsja Eerik Kumari mälestuskivist. Jõutakse võistluskeskusesse kus pealtvaatajad saavad sõitjatele jällegi kaasa elada.

Edasi suundutakse maratonirajale, kus kruusateed vahelduvad loodusmaastiku lõikudega. Mägesid Läänemaal pole, kõrgeimat punkti, kus kulgeb stardi- ja finišiosa nimetatakse küll Kirbla mäeks, 32m ümp. Jõutakse Risti – Virtsu maanteeni, kus sõidetakse kraavipervel piki maanteed Kasari sillani. Kasari uue silla alt läbi tulles, möödutakse Kasari baarist ja pööratakse Kasari vana silla poole. Kunagi Euroopa pikima raudbetoonsilla kaarte alt läbi sõites jõutakse ülesjõge kuni piirkonna tuntud Kasari võitööstuse ujumiskohani. Kasaril algab ka uus rajalõik, kus sõidetakse vahelduvalt piki jõge Seirani. Piki Vanamõisa jõe kaldapealset jõutakse iidsesse Vanamõisa parki, mille järel ületatakse  ka Vanamõisa sild. Edasine rada kulgeb vaheldumisi loodusmaastikul ja kruusateedel. Metsalõigud vahelduvad vana Rapla – Virtsu raudtee raudteetammi sirgega. Jällegi kruusa ja põlluteed. Ületatakse kahel korral ka Kirbla – Rumba asfaltkattega teed ja jõutakse Kasari koolimajani, kus pööratakse kergliiklusteele. Mööda asfaltkattega kergliiklusteed sõidetakse Kirblasse, kus läbitakse Risti-Virtsu maantee alune tunnel ja jõutakse võistluskeskusesse. Ees ootavad viimased 3,4 kilomeetrit Kirbla panga loodusmaastikul, mis läbitakse nüüd tavapärases suunas, kuid vastupidiselt staris läbitule.

Joogivarude täiendamiseks on rajal joogipunkt Kasari baari kõrval ja enne viimasele 3,4 kilomeetrisele rajalõigule suundumist võistluskeskuses.

Matsalu märgalal on maratoniraja raskus ja sõidetavus alati sõltunud sademetest  enne rattakrossi ja rattakrossi ajal. Nädal enne rattamaratoni starti, rajatutvustuse ajal, olid teed kuivad!