RAJATUTVUSTUS 12. AUGUSTIL:

Paldiski Rattamaratoni rajatutvustus toimub 12. augustil kell 18.00.

Kogunemine ja start Pakri tuletorni juures.

Ajakava 16. augustil:

LIVE TULEMUSI NÄED VEEBIS http://registreeri.paralepa.ee/online 

Paldiski rajakirjeldused:

Paldiski rattamaraton toimub ajaloolise taustaga Pakri poolsaarel.

Raja start ja finiš on Eesti kõrgeima tuletorni kõrval ( Rõdu ja laternaruumiga punase paekivitorni kõrgus jalamist on 52 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 73 meetrit. Tuletorn ehitati 1889. aastal.)

Esimene tuletorn Pakri poolsaarel oli Peeter I käsul püstitatud 15 meetri kõrgune kivist tulepaak, mida kõrgendati 1808. aastal.

Kohale sõites palume jälgida kiirusepiirangut – 50 km/h, mis kehtib Paldiski linnast kuni stardipaigani. Parkimiskorraldusega tegelevad nagu Marimetsa Kappidel ikka professionaalsed korraldajad, kes annavad endast parima ürituse õnnestumiseks.

Pika distantsi pikkus on 38 kilomeetrit, millel 135 tõusumeetrit ja suurim kõrguste vahe 30 meetrit. Raja 18. kilomeetril on joogipunkt.

Lühikese distantsi pikkus 18 kilomeetrit, millel 60 tõusumeetrit ning kõrguste vahe 30 meetrit.

Vanemate poiste ja tüdrukute raja pikkus on 1,7 km.

Nooremate rattasõprade ring on siin, pikkust 1,2 kilomeetrit.

Sõit kulgeb Paldiski lahe kaldalt Lahepere lahe kaldale, läbides mitmeid ajaloolisi kohti erinevatest ajajärkudest – Peeter I ajast kuni kaasaegsete tehnoloogiliste lahendusteni välja. Rajal on pangapealseid kallasradu, külavaheteid, eesti- ja nõukogudeaegseid raudteetamme, mõnusaid metsateid. Rada läbib Peeter I kindluse varemed, nõukogudeaegse tuumajaama ümbruse, kauni Leetse mõisa maad, moodsa tuulepargi ja kaasaegseima tehnoloogilise gaasitrassi maandumiskoha.

Ja nüüd – START!

Rada tutvustav video

Paldiski pika distantsi gpx fail

Start on Pakri poolsaare tipust suunaga Paldiski linna poole.
Sõidame Eesti esimese vabariigi aegsel raudteetammil ja
pankrannikul. Tammil sõites läbime ka nõukogudeaegse
raketibaasi territooriumi. Tegu on betoonrajatisega, kus palun
jälgige ohutuse tagamiseks kõiki märgistusi.

Kuigi Paldiski oli kavandatud merekindluseks, pole seal tegelikult suuri ja veriseid lahinguid peetudki. Tõsi, merekindlus on korra siiski vallutatud. See oli aastal 1790 Vene-Rootsi sõja ajal, kuid seegi lahing peeti ilma suitsu ja pauguta. Rootslased kasutasid lihtsalt kavalust, tõmbasid vardasse Hollandi lipu ja kindluse komandant lubas nad sadamasse. Nüüd on meie kord kasutada kavalust, läbida üks lubatud kallasradadest ja ees ootav Peeter I kindlus! EDASI!

Esimene singel on siin, Peeter I  kindluse varemetel – Muula mägedel.

Muula mägedel jälgige taaskord kõiki hoiatusmärke ja jäägem üksteise suhtes viisakaks.

Edasine rada lookleb läbi moodsa tuulepargi.

Kohati tuleb ka kasutada loomade poolt sissetallatud looduslikke radu.

Rada jätkub nõukogudeaegse tuumajaama ümbruses, mis käivitati õppebaasina 1968. aastal ja suleti 26.09.1995.a. Reaktor puhkab rahus 38 cm paksuses betoonsarkofaagis. Jaama ümbrusesse jääb ka üks keerukamaid singleid. Võtke rahulikult, seal kellestki möödumine võib lõppeda valusalt.

Edasi kulgeb rada Lahepere lahe kaldale, Leetse pangale. Sinna jõudmiseks on kiiremad kruusalõigud vaheldumisi põldude ja gaasitrassiga. Ees ootamas sõidu raskemad ja tehnilisemad singlid, kus tuleks hoida „silmad lahti“ ja jälgida ka kaasvõistlejate edenemist.

1646. aastal kuninganna Kristiina märkmetes Leetse küla on märgitud. 1716. aastal anti see mõis Eestimaa kindralkuberneri Fjodor Apraksini resolutsiooniga ooberst Moltšanovile rendile. Aastatel 1939–1941 ja 1944–1995 oli mõis NSV Liidu Relvajõudude valduses ja seal paiknes NSV Liidu õhukaitsevägede raketibaas Leetse II. Mõisa peahoone püsis enam-vähem terve kuni 1994. aasta mais toimunud tulekahjuni, misjärel on sellest säilinud vaid alusmüürid.

Mõisa ümbruses jõuame Leetse rahnude mõnusale singlile…    … sellele järgneb natukene metsavaheteid ja veel üks tehnilisem koht.

Edasine looklev metsasingel viib mereäärsele liivasele teele, seda mööda jõuame gaasiterminalini.

Ees ootab raja üks suurimaid tõuse. Tõusu haripunktile jõudes sõidame tagasi Leetse suunas. Oleme raja kõige kõrgemas punktis – umbes 30 m merepinnast. Sealt jõuame põlismetsa.

Seejärel oleme tagasi tuulepargi territooriumil, kus võtame mõnusa tõusu.

Jupike kruusa, veel viimane ärevam laskumine ja …..

…. sellele järgnev tõus. Finiš on kuuldekaugusel.

Natuke ka rehvidest: paberrehvid sellel rajal ei ole sõbrad! Soovime kõigile häid sõiduelamusi!